Koertest, lastest ja veidrast maailmast...

Täna hommikul oma "taksoringi" tehes nägin teepervel surnuks sõidetud koera...

Valus... valus... valus...

Viimane pilt meie koerast sai tehtud 9. veebruaril...

14. õhtuks teda enam meie keskel ei olnud!!!

Ma ei suuda sellest siiamaani üle saada...Võibolla ei saa kunagi... Tundide viisi, selle asemel, et oma diplomitööd teha, vaatan veebist kutsade pilte, kolan koera-foorumites jne...

Aina rohkem mässib see maailm mind endasse ja aina veidramad maailmapildid jõuavad minuni...

Kõigepealt, teades põgusalt oma koera päritolu, tegin väga vale liigutuse.

Minu kutsal olid puhtatõulised vanemad aga eri tõugudest...

seega I põlve ristand või nagu mõned armastavad öelda - ikkagi "krants".

Nii ma hakkasin otsima sarnast kutsikat väga valest kohast ja sain niigi haigele hingele topelt-haavad...

Sellest hoiatus!!!

KUNAGI EI TOHI "TÕELISELE" KOERAKASVATAJALE RÄÄKIDA MINGITEST SEGAVERELISTEST / MIXIDEST!!!

See teema on nende jaoks OUT!

Terved foorumid teravaid arutlusi millerdamise teemal :( ...

Mul vargsi tekkis paralleel inimeste maailmaga...

Kui palju räägitakse asotsiaalsetest inimestest,

kes teevad "lapsi raha pärast"...

Nagu meie rikaste ja ilusate pähe ei mahu, et ka väetid ja vaesed kuuluvad ühiskonda ja neid tuleb eelkõige sallida, nii ka teatud inimeste pähe ei mahu mingid kõrvalekalded hiilgavalt näituse-koera-karjäärilt...

Üsna sageli arvavad  lapsevanemad oma võsukestele nö. supervõimalusi pakkudes, et on ka supervanemad! Eliitkoolid, maast madalast välisreisid, uhked rõivad, kallid huviringid...

aga kõik ilma armastuseta!!!

Kas vähe on selliseid tõusikuid meie ühiskonnas, kes oma ninast kaugemale ei näe?!...

Samas on palju neid, kes sageli piskust aga suure armastusega oma võsukesed elule aitavad... Õpetajana tajun väga hästi neid lapsi, keda on armastatusega kasvatatud!

Raskesti kasvatatavad lapsed, probleemsed perekonnad, puudega lapsed...

"Milleks need krd. sigivad..."

Kurvastusega pean nentima, et selliseid põlastavaid ilminguid olen kohanud ka pedagoogide seas...

MIKS EI VÕIKS MÕELDA, ET KÕIGIL SIIN MAAILMAS ON KOHT PÄIKESE ALL???

Kas ükski "supervanemate" võsuke on nõus kunagi tänavat pühkima??? Laudas sõnnikut viskama???

Vaevalt...

Tegelikult ei ole asi rahas...paberites... tõus...

Kõik taandub armastusele...

Ma ei vaidle, et on kalke ja julmi loomapidajaid, kes on omakasu peale väljas ja see on taunitav aga selle alusel üldistusi teha?!... Selliseid leidub ka tõukoerapidajate keskel... Rääkimata inimeste maailmast...

Samas on väga hoolivaid-armastavaid krantsiomanikke, kes oma võimaluste ja oskuste kohaselt püüavad oma kutsale pakkuda parimat.

Ükski paber ei tee inimesest inimest, ega koerast koera!!!