Kaotusvalu...
Nädalaid kestev lein ja uue sõbra otsingud... millega kaasnes üks naljakas seik...
Oma kõige suuremas kurbuses otsustasin läbi "näoraamatu" leida võimalikku kutsikakandidaati! Olles mitmeid nädalaid lugenud, tutvunud, õppinud kõike võimalikku koerte maailmast, saanud positiivset ja negatiivset tagasisidet, arvasin lõpuks teadvat, millist neljajalgset sõpra ma otsin aga oh õnnetust... sellist päntut polnud kuskil Eestimaa nurgas...
Siis avaldasingi sõnumi, võttes aluseks mingi suvalise tööotsimiskuulutuse:
Pärast jäi mul ainult imestada, kui kiiresti meie meedia "valvekoerad" selle üles korjasid...
Igal juhul ei otsinud ma toona sugugi avalikku tähelepanu vaid seda kõige õigemat sõpra kuskilt mõnusast pesakesest...
Ühel päeval sain viite: nimelt 27. veebruaril 2013. sündis Tartumaal üks imetore pesakond......
Siinkohal tuleb positiivset tähelepanu osutada omaniku teadlikule reklaamialasele tegevusele!!!
Alguses pretendeerisin ühele krapsakale poisile, kartes tüdrukutega kaasnevaid probleeme aga vaatamata asjaolule, et sattusin veebis päevavanustele kutsikatele, oli pesakonna paar isast isendit juba broneeritud ning valik langes kõige mustemale piigale, kes tänaseks päevaks vist ongi kõige enam säilitanud oma musta karvkatte.
Nüüd jäi üle ainult oodata ja jälgida iganädalast fotosessiooni meie silmarõõmu uutest saavutustest ja vägitegudest.
Kahe kuu pärast tõime oma neljajalgse sõbra koju ja hakkas tõsine praktika korraliku-koera-kasvatamise-teemal...
Eks meil on häid ja halbu aegu, kallistusi ja karmi sõna, reise ja rännakuid, meeletut mängu ja üksiolemisega harjumist...
Igal juhul on tegemist ühe energilise,rõõmsa, kavala, vahel pisut kiusliku ja äraütlemata armsa neljajalgsega!!!
No comments:
Post a Comment